Peapiiskop Eduard Profittlichi nimi on lahutamatult seotud Eesti katoliku kiriku ajalooga. Tema elu, ohverdus ja märtrisurm Kirovi vanglas 1942. aastal on inspireerinud põlvkondi. Profittlichi usk, tarkus ja truudus Eestile on jätnud sügava jälje meie vaimsesse pärandisse, kirjutab ajaloolane Toomas Abiline.
Kui ma 1989. aastal esimest korda Tallinna roomakatoliku Peeter-Pauli kiriku uksest sisse astusin, jäi silma mälestustahvel eeskoja seinal tekstiga: «Episcopus Martyr Eduard Profittlich 1890–…». See oli mälestustahvel peapiiskop Eduard Profittlichile (1890–1942), Eesti katoliku kiriku peale, apostellikule administraatorile perioodil 1931–1941.
Piiskopi surma-aasta ei olnud 1989. aastal veel täpselt teada, oli laulva revolutsiooni aeg, mälestustahvel märterpiiskopile juba paigaldatud, kuid Nõukogude repressiivorganite arhiivid veel avanemata. Järgmisel, 1990. aastal sai preester Rein Õunapuu tutvuda Eduard Profittlichi uurimistoimikuga ning selgus ka piiskopi surma-aasta, -kuupäev ja -koht: 1942, 22. veebruar, Kirovi vangla.
