Dear brothers and sisters in Christ!

Meie maa ja kiriku ajalugu on saanud uue ja rõõmurohke peatüki. 6. septembril 2025, Tallinnas Vabaduse väljakul, sai peapiiskop Eduard Profittlich, meie kiriku karjane ja märter, õndsaks kuulutatud.

See päev oli suur kingitus mitte ainult Eesti katoliiklastele, vaid kogu meie rahvale. Mulle on alati meelde jäänud, et kui paavst Franciscus tuli Tallinnasse, 24. septembril 2018, ta küsis peapiiskop Profittlichi kohta ning ütles seejärel itaalia keeles “Santo Subito” (saagu ta kohe pühakuks). Ilus on mõelda, et selles samas kohas, kus paavst Franciscus pühitses Missat Tallinnas, peaaegu täpselt 7 aastat hiljem, uue paavsti esindaja pühitses õndsa Eduardi õndsakskuulutamise Missat.

See sündmus on eriline mitmel põhjusel. Esiteks toob see esile, et ka väikesel Eesti katolikul kirikul Eestis on anda suur tunnistaja kogu universaalsele Kirikule. Jumala Vaim ei tunne geograafilisi ega ajaloolisi piire -  ka siin, meie rahva keskel, on ta kasvatanud mehe, kes oma eluga ja surmaga kuulutas Kristusele ustavust. Eduard Profittlich elas oma piiskopiametit sügava alandlikkuse ja suure julgusega, olles valmis andma elu nende eest, kellele ta oli saadetud karjasena.

Teiseks tuletab see meelde, et märtrisurm ei kuulu ainult minevikku, vaid on alati Kiriku elu osa. Meie õndsa peapiiskopi kannatused Nõukogude vanglas, tema üksildane surm ja tema vankumatu palvevaim annavad meile elava näite evangeeliumi sõnadest: „Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.” (Mt 5:10) Tema julgus, mitte vihast, vaid rahust kantud, oli evangeelne tunnistus armastusest, mis ei kustu ka vaenlaste ees.

Kolmandaks on Profittlichi eeskuju meile tänapäeval väga aktuaalne. Me elame maailmas, kus sageli levib ükskõiksus usu suhtes, kus kristlasi võib tabada naeruvääristamine või tõrjutus, kus paljud inimesed tunnevad end üksi ja lootusetuna. Sellises olukorras kutsub õndsa piiskopi eeskuju meid üles mitte kartma, vaid leidma oma jõu Kristuses, kes on surnud ja üles tõusnud.

Tema usk, mis jäi kindlaks isegi siis, kui väliselt kõik lootus kadus, on meie jaoks teeviit: meie lootus ei toetu inimlikele garantiidele, vaid Jumala ustavusele. Pühadus on kõige tähtsam vili mida Kirik toob, sest ta näitab, et meie järgneme Kristusele mitte ainult teoorias vaid ka praktikas. Kirik on usutav meie praeguses maailmas ainult siis kui ta näitab, et ta ei ole nagu evangeeliumis viigipuu, kus olid ainult lehti, aga mitte vilja. Viigipuu lehed, Kiriku puhul, on see, mis on väline, nähtav, isegi ilus. Lehed on vajalikud kindlasti, aga mitte piisavalt; viljad, mis on vähe nähtavad, aga mida inimene võib süüa ja millest ta elab, on Kiriku peamine eesmärk.

Armsad vennad ja õed,

Me kõik soovime, et õndsakskuulutamine ei jääks ainult üheks ajalooliseks mälestuseks, vaid et sellest kasvaks uus vaimne kevad Eesti Kirikus. Selleks pakun teile mõned konkreetsed sammud:

- Palvetagem tihti õndsa Eduard Profittlichi poole, nii isiklikult kui ka meie koguduste liturgilises elus. Tema eestkostet vajavad meie perekonnad, meie noored, meie haiged ja vanad, meie rahvas.

- õndsa Eduardi elulugu õpetab meile, et ustavus tähendab mitte ainult suurte tegude sooritamist, vaid igapäevases väikestes asjades ustavaks jäämist: ustavus palves, ustavus pühapäeva Missal, ustavus ligimese teenimises.

- õnnis Eduard armastas kõiki talle usaldatud inimesi, sõltumata rahvusest või keelest. Ka meie peame andma tunnistust sellest, et Kirik on üks, et Jeesuse armastus ei tunne piire ning, et moodustame kõik koos “ühe hinge ja ühe südame” nagu esimesed kristlased Jeruusalemmas ning nagu tundsime ennast 6. Septembril Vabaduse väljakul.

Märter ei anna tunnistust ainult surres, vaid ka elades. Õndsa Eduardi eeskujul kutsun teid kõiki olema oma kodus, töökohas ja ühiskonnas rõõmsad usutunnistajad. Ärge kartke rääkida oma usust, ärge kartke aidata neid, kes on nõrgad ja vaesed, ärge kartke elada evangeeliumi avalikult.

Armsad vennad ja õed,

õndsa Eduard Profittlichi õndsakskuulutamine on Jumala kingitus meie ajale, kuid see on ka ülesanne. Jumal on meile näidanud, et ustavus ja armastus on võimalikud ka kõige raskemates oludes. Meie peame nüüd kandma seda tõrvikut edasi, elades oma usku julgelt ja usaldades täielikult Issandat. Usaldan eriti teie palvele Eesti Katoliku kiriku palverännaku Rooma, mille jooksul Eesti palverändurid kohtuvad privaataudientsil Paavst Leo XIV. Tahame eriti tänad Püha Isa uue Tallinna piiskopkonna pärast ning Eesti esimese õndsakskuulutamise eest.

Lõpetuseks usaldan kogu meie katoliku kogukonna Eestis õndsa Eduard Profittlichi eestkoste alla. Palugem, et tema palved juhiksid meid sügavama usu, tugevama lootuse ja suurema armastuseni. Pühima Neitsi Maarja, Maarjamaa ja meie Ema, hoidku ja kaitsku meid alati.

Issanda õnnistus ja rahu olgu alati teiega!

✠ Philippe Jourdan

Bishop of Tallinn

13. september 2025 a.